Eesti Raskeveohobune

Eesti raskeveohobune on tüse, tugeva konstitutsiooniga, hästi arenenud lihaste ja tugeva luustikuga külmavereline hobune, kes on aretatud peamiselt Rootsist ja Belgiast sissetoodud ardennide ning kohalike hobuste ristamise teel.

Ardennide peamiseks levikualaks kujunesid Lääne- ja Ida-Eesti maakonnad. Peamiseks põhjuseks selleks oli antud piirkonna lubjarikas mullastik, mis tagas liblikõieliste poolest rikkaliku taimestiku, mis omakorda sisaldas küllaldaselt kaltsiumi, fosforit ja valku varavalmiva raskeveohobuse normaalseks kasvamiseks, arenemiseks ja sigimiseks.

Töug paistab silma hästi arenenud lihastiku, tugeva tüseda luustiku ning kuiva konstitutsiooni poolest.
Välimiku puudustest on sagedasemad pehme selg, toores konstitutsioon, kitsas käik, pehmed sörgatsid, saabeljalgsus ja lamedad rabedasarvelised kabjad.

 

Eesti raskeveohobused on iseloomult rahuliku temperamendiga, energilised ja healoomulised.

Ranna Rantšo karjas on 3 paaritus täkku, 3 noor täkku  ja 12 mära

Raskeveohobune Ekstron ja Hellus

Raskeveohobune Valler ER täkk

Valler ER täkk

Raskeveohobused Ramona Noora ja Ekstron

Ramona ER, Noora ER, Ekstron ER täkk                                                                                     Foto Ande Arula